22. Kas ma olen liiga vana, et olla lapsik..

See on küsimus, mida ma olen vaaginud juba paar kuud.. Tegelikult tahtsin sellest juba ammu kirjutada ja üldse oleks olnud palju millest kirjutada, aga kirjutamisega on mul viimasel ajal üpris nukker.. Tegelikult üplis nukker on viimasel ajal kõik, aga eks ma katsun hakkama saada ja oma elu kuidagiviisi jälle jooksma saada.. Kõigepealt peaks küll vist ise jälle jooksma hakkama, aga seda peva vist niipea ei tule, sest metsas relvaga jooksmine ei ole päris minu teema..
Darn.. triivisin pääris jõhkralt oma alustatud teemast kõrvale tegelikult tahtsin rääkida hoopis ühest õhtust ajal mil oli veel paks lumi aga esimene sula..

Hakkasime naise ja lapsega oliveri poole jalutama, ja miskipärast keelati annabelil lund katsuda, veelvähem lumepalli teha, või kedagi sellega visata.. Võibolla on asi minus aga lumesõja mängimine ei ole midagi mida ma lapsele keelaks, olgu pärast on kindad märjad ja kätel on külm aga me kõik oleme selle ju läbi teinud ja keegi ei ole sellest veel ära surnud.. Juhikisin siin tähelepanu ühele minu esimestest avalikest kirjutistest siin, kus inimesed, kes minust vanemad on räägivad, kui kõvad olid nemad ja millised mökud oleme meie.. No võta siis kinni..
Õhtu edenedes nakatusin minagi laqpsikusepisikust ja nähes ühte parajat lumehunnikut otsustasin sinna lihtsalt sisse hüpata.. Mõeldud tehtud võtsin väikese hoojooksu, tegin veel ühe kukerpalli ja maandusin selili lumme.. Miskipärast peale seda jäi mulle mulje nagu ma oleksin miskitmoodi kurjategija.. Kas väikene lapsikus on tõepoolest nii halb ühelt peaaegu 22 aastaselt noormehelt..?

Küsimus teile on, millal teie viimati midagi sellist tegite.. Ja kuidas ühiskond teie ümber millegisse sellisesse suhtus.. Mõelge mis ja millal oli teie viiman lapsikus.. Ja kui see oli väga ammu siis võtke midagi ette, sest mina leian, et me ei tohiks lasta surra lapsel enda sees..