Njah.. tegelikult olen tööl juba lõpetamas teist vahetust.. Aga nagu te minu kirjutamisesagedusest välja võite lugeda ei ole ma just kõige usinam kirjamees.. Mis teha, peate üle elama ja leppima minu väheste postitustega.
Olen nüüd uues vahetuses.. Eks ma alguses olin üpriski kurb, et ei saanud vanade sõprade sekka, aganoh varem või hiljem oleks see nagunii juhtund, et peab kuskile ära minema.. Saan siin nüüd võimaluse vanu vigu mitte teha ja mitte saada inimestega nii heaks sõbraks, et oleks kahju neist lahkuda.. Omamoodi oli see hea, et pidin ära minema just nüüd kui olin tegelikult juba aasta eemal olnud.. Lihtsalt teise vahetusse minna oleks olnud kindlasti palju raskem.. Samas kujutan ette, et juba nüüd oleks mul raske jälle tagasi minna, ma saaks sellegaküll hakkama, kuid see olks raske..
Olin ühe reisi ka vana vahetusega tööl.. Uskumatul kombel ei olnudki mingisugust erilist tunnet, et olen omade seas tagasi.. Ei teaagi miks.. ootasin kuidagi rohkem nostalgiat aga nuh võta näpsut.. Ju ma siis oma sõjaväeaastaga ole piisavalt võõrastunud..
Võõrastumisest.. Oliver töötab nüüd minuga paraleelselt.. seega ei näe ma teda enam suurt mitte kunagi.. Sama käib Janari (tüüp kellega käisin koos koolis, siis tyulime koos tööle, hiljem koos kaitseväes)kohta, nujah temal saab korra vahetusepäeval kätt suruda.. "jee" Oja läks kaitseväkke.. Tõnis ja teised läevad kõik sügisest tallinna kooli ja siim kolib veel kaugemale, Indiasse.. Tundub, et mul saavad sõbrad kohe otsa..
Unustasid mainida neid s6pru, kes sinuga on. Eks elu liigub ikka edasi, kuid kaugusevahe ei ole ju määrav. Maailm on küla.
ReplyDeleteÄra põe, ma ka ei põe. Pead lihtsalt uue vahetusega sõbrustama hakkama. Sõprus müüb paremini kui olla omaette.
ReplyDeleteSander
Üpris suur küla..
ReplyDelete